oh hada oh hada, taas

Ei saa minust ikkade magede inimest,mitte selle parast, et mulle ei meedli magede rupes aeleda aga teekond sinna votab mul lihtsalt sudame alt oonsaks. Paar kurvi ja ma voin vabalt aknast valja oksendada. Jaa, tana patu vanemad otsustasid just magedesse minna, alpi eel maestikku, Vercori. Mina, viisakas laps, utlesin muidugi ja laksilegi, soitsime kaks suurt suusakeskust labi,viimases olid veel joulukaunistused uleval ja kesk valjakut ehtis suur kuusepuu, kingipakid kuljes. Uks papi vedas lapsi kahe masajalgse hobusega mooda valjakut ringi, ja turiste oli kui murdu, koigil paikeseprillid ees, kuigi paks pilvemass linna kattis ja suusad nagu muuseas ule ola visatud. Ilus. tagasi tulles jain kohe autos magama, parem oli kah. Kui kodust 15 km kaugusel olime siis otsustasin ka silmad avada ja oh hada, suda nii paha nagu kolmandat kuud rasedal,ega ma patu vanematele midagi olenud, avasin akna ja lehvitasin juukseid, voogavas tuules ja hea et mul mu muts kaasas oli, siuh ja valmis. Nad ainult eest kusisid ega ma ei maga. oudne, ahh, aga mis sa teed? Ma ei kujuta ette kui mu ema jargmine suvi siia tuleb, ta armastab magesid aga on veel tundlikum kaanete ja poorete ja korguste suhtes. Topelt kilekotid ja piparmundikommid ja jaaklombid pudeli vees ehk paastavad. SEltsis ongi segasem. Nuud on juba ca va:)aga tana patu arvatavatsi suua ei saa, kuna ma ei saa veel uhtegi toiduprodukti vaadata ja veel vahem ninaga tunda.