Wednesday, June 24, 2009

Pulmanarv

Ei tea kas saabuvad pulmad muudavad mind narvilisemaks ja paneb rohkem elu ule motlema voi mis? Kogen uusi, toredaid, polemaajavaid, vihaleajavaid, ilusaid hetki:)
Muidugi on tore end pulmakleiti sattides, et sa susi polegi pitsitav vaid suisa ruumi jaab ulegi..Patu pani ka end uleni ulikonda ja uutesse aksessuaaridesse:) Oi kui kena mees.. ja nae ei epagi utlema, et napsaks suisa endale. Ongi juba minu jagu:)

Patrickul on praeguseks olnud juba kolm poissmeeste pidu.. erinevate tookaaslaste ja soprade poolt korraldatud..Super oli see, mis sobrad tegid.. oosel kell akks lohistasid, suure prugikasti meile rodu all ja uks tuletorjujast sops vinnas end ulesse, et siis teade Patule edasi anda, et hommikul kell seitse tulevad:) Nii tore:)Said korralikult naabrite kaest soimata, et larmi tegid ja hea et pangega kulma vett krae vahele ei kallatud.. Hommikul olid nad kell pool kaheksa kohal-suur meeste vagi.. lohkusid ukse taga mis hirmus.. Oi me olime oega kohevil.. patule anti aega viis minutit pakkida..hoikus siis teisest toast, et ega ta midagi unustanud pole... MObiiiiillll...!!! Uks tema sopradest, kes hetkel nagu puhevil kukk oma platudega heleda vaiba peal seisis, kaed ristis rinna peal..utles, uhke naeoga, et ei mobiili pole vaja...et siis ikka igauks ei helista.. noh selle igauksi all pida ta mind silmas... ja kuna ma pole kunagi end seeriahelistajaks-meheahistajaks pidanud siis eks ta rikkus mul ilusti tuju ara..
NOh igastahes oli tal tore ronis neli tundi mooda koskesid ja jogesid alla, said kollektiivse paikesepiste , muusid kondoome ja magasid tammjarve aares lageda taeva all.. super..
Tema tookaaslased tassisid Patriiki ookluppi, kus naitsikud talle t sargi peale numbreid ja oma nimesid jatsid ja suured musijaljed vajutasid... noh eks ta uks malestusese ole jah aga eks ma olen kade ka vist ja motlesin, et poletan selle suisa jaanitules ara:D oudne eit. Uldse tuli valja, et koik kellega ta kuskil oma pidude ajal kokku puutus vaid ahhetasid, et nii noor mees ja abiellub, ja miks kull ja akki poleks vaja ja veel naisega ka(see kommentaar oli vist gaymeestelt ooklubist)ja oh sa linnupojakene nuud satud ronganaise kasu alla. Uleuldse oli selline mitte abielu pooldav suhtumine. Vastupidiselt naistele kiidetakse takka, et nae oligi viimane aeg tanu alla saada ja ruttu nuud lapsi tegema ja kui palju neid siis ka tuleb ja siis ohiti jalle, et ei tea kas patu ikka vastu peab ja... Lihtsalt noutuks votab..Milleks sellised vordlused ja stereotuubid. Sisisesin hulk aega korteris ringi, kuni patu mind maha rahustas, et tema tahab vaga minuga leivad uhte kappi panna ja argu ma kuulaku kulamula:) Oige:)

Proosit!!!!

Friday, May 15, 2009

Ulejaanud aga ulevajalikud ja hingega riidetukid


patuga uks paev vaatasime oma riideladu labi, et mis vana ja mis talvevarudesse ja mis pessu ja.. jeemel meil on nii palju riideid..aga kui midagi selga vaja panna on siis pole nagu midagi.. patu pani punasesse risti viimise kotti hulga asju aga vat mina ei raatsi.. iga riidetukk on nagu vajalik ja ma maletan isegi hinda, mis nende eest makstud on... Lasnamae vene kaltsukast tibukollane pusa ja poolde saarde hip hoppari puksid(15 krooni ja 20 krooni tukk)noorteka taiturult punane kootud kampsun ja roheline eest suurte noopidega jakk(tasuta), Prantsusmaa vabatahtliku kohast must saletjakk ja valge alt pitsiga topp(tasuta)Mu ema pikk pruun poolde saarde ruuduline seelik ja valge linane seelik, mis uks itaalia vabatahtlik mulle andis, kui ta oma kappi revideeris.. mu kreekast parit holmikpuksid(10 euri) oi jeemel ma ei tea mida veel ja koigil on ajalugu juures.. pane voi kirstu ja mata maha. Lastel hea 20 aasta parast jalle hea valja kaevata ja mood kaib ringiratast ju. Eks ma suvel annan paraja portsu oma ulitervislikult elavale kiitsakale Liisule.. Emale annan oma Zara musta tikanditega kellukese seeliku ja kiks ja merilin hakkasid minu riidekapi peal elama naguinii, niipea, kui Eestist ara laksin..aga mu 6 aastat vanad ulikallid Hilfieger'i teksad on nii purud, et neid ei anna ka enam lappida mitte, kuhugi pole enam noela sisse luua. Seega korraldan neile ilusad matused meie tanava prugikastis. OUd kahju on. HIng juba nutabki. ma ei oska kaltsuvaipasid ka teha, et siis hiljem iga siilu hellalt puudutada.. see on minu noorteka sark ja need on minu Baltijaama turult ostetud pitsisargid ja uks sinine pusa.. oijah


(pildil on mu vants Salme koogis pliidi eest kaltsuvaiba seest lihavotte munade jaoks ilusamaid longu valja kakumas)

Wednesday, April 15, 2009

Maasikad


See on uks parimaid asju, istuda veranda trepil ja nosida maasikaid.. Vants on mitu peenart maasikaid eelmisel sugisel juurde istutanud ning nuud suvel peab igal hommikul korjet tegema, muidu kanad, raiped, saavad jaole.. Hommikul on rohi veel marg ja natsa jahe, kui paljajalu minna.. peenarte vahel on muld juba kuivem, nad joonduvad otse hommikupaikese suunas..Kui emps Liisut ootas siis koik esimesed ja hiljem suuremad ja punasemad maasikad korjasime talle, vitamiiniks ja niisama meeleheaks. Akki selleparast on Liisu meist odedest, koige tervemana pusinud..Aga sina Kaisa pugi.. pugi, pugi.

Thursday, April 9, 2009

uks suur hetk ja olemine




See seal on minu vana-vanemate kodu Kosoval. Praegu on see tuhi.. Kummaline, kogu aeg oli ja elas seal keegi ja nuud on tuhi. Lauda all ei ammu valge-musta kirju lehm ja kanad ei kraaksata ega lenda vastu lehma kulge, kui ettevaatmatusest suure tormiga sisse astud. Ait on tais vilja ja singi lohna..Sauna korstnast tuleb suitsu ja vanaisa kooberdab kummist veetombamistorudega kaevu ja sauna vahet.. siunab, et lapsed on torud jalle keerdu keeranud ja ei tomba hasti.. vanaema klopib saiatainast ja kusib, kas keegi hea laps saaks pangega kaevust vett tuua.. kärbsed pirisevad köögiakent katva vorgu taga.. lohnad on nad kohale meelitanud.. Vaasid on tais pollulilli ja esiku uks on lahti.. keegi istub ikka trepi peal ja sugab saasehammustusi..Ma olen lihtsalt sugavalt onnelik, et mul on midagi sellist voimalus maletada ja raakida oma lastele.. aga maja on praegu tuhi ja ootab, et keegi tuleks jalle ja algaks uut ringi.. saunakutmise ja saiakloppimisega.. lapsed jooksmas ringi mööda oue..

emotsioone tais metallblänn


Vaatasin just ule cd-id, mis mu oed on mulle saatnud. Mingid pildid on lihtsalt nii emotsioone tais. Suur metall blänn, millest lehmad kevad-suvi-sugis vett joid, kui karjamaalt koju lasti..jeemel kus jooksid, parmud tagumike umber lendamas... sealt votsime ka tomati ja kurgikastmisvee ohtuti,kui päike oli juba sauna taha vajunud ja ohk veel rammusat päevasoojust tais oli.. Kui sellesse plänni oli vesi just lastud ja ta oli paeva jooksul soojenenud siis odedega solberdasime seal sees ja talvel tegime viltidega jää peal naljatantsu.Siis kui väikesed olime. Lehmi meil enam pole. Viimane, Lille, läks kombinaati aasta-kaks tagasi.. meie enam sinna solberdama ja liugu laskma ei mahu.. aga kastmisvett saab ikka ja nuud on Kiksi laste Kaisa ja Eeriku kord.. ehk varsti ka minu laste kord..Ja Merilini ja Eliisa laste kord...:)

Wednesday, March 25, 2009

toit ja soogindus



Oleme juba pikka aega patuga moelnud, et pole votnud korralikult aega, et midagi vaga head vaaritada. Ein no mis, hasti, vaga hasti soome iga paev aga kui patu vanemad meid enda pool roogadega kostitavad siis ikka tuleb jutuks,et see roog sai tulel oldud juba neli tundi ja see seal koos niet naaet hiina seente ja kaviaariga kolm tundi..ole ka harv, kui kuulen, et liha 5 tundi kupsema pidi. Ma kohe ei oska moeldagi, mulle tundub, et see liha sealt potist niimoodi lopuks minema keeb. Jeesuke, kohu ori on vahest paris hea olla aga koogi ori? Ei taha kohe mitte tunnistada.Ma olen oma kodus vagagi lihtsa toidu fann. Ma ei tea kunagi taselt, millal Patrick koju maandub, ta isegi ei tea, seega ole mul motet, enne midagi pannile luua, kui ta uksest sisse astub.
Seda pean ma ka utlema, et vahest ajab mind naerma, kuidas prantslased soogiaegadest nii tapselt kinni peavad.. endal koht koriseb aga, mis kell on alles kuus ohtul, veel poolteist tundi vahemalt peab ootama, et voiks aperatiiviga alustada. Mina soon siis kui koht tuhi on siiski kolm korda paevas aga siiski ma ei vaata, mis see kell siis nuud oli? Louna ja ohtusoogi vahepeal on restoraniid siis inimtuhjad, vastukaaluks Eestile, kus ikka pidevalt kokal on tood ja ei tosta keegi imelikult pilku, et, "Ahaa, selge et turistid, kui soovivad kell neli peale lounat juba kartulit ja liha!"
Mavoin ka nuud oelda, et olen siinse koogiga harjunud ning oskan mootu pidada, mis paneb kull Patu vanemad pead vangutama ja tahendusrikkalt markima, et Eegi on vist haige, nae juustu ei puutunudki! Siia tulles ahmisin, nagu oleks viimne paev katte joudmas. Tea kas tudengi aastad tulid meelde:)Eks keha maletab veel:) Ega meie vabatahtliku kohas oli budget ka piiri peal, osteti vaid odavaimat, seega tuli tavaliselt sitast saia teha. tavaliselt saime purgist hernestest, jahust ja munadest juba suureparase roa:)Mis ma utlen annab suureparase oskuse, millestki midagi teha. Vaatad, et kulmkapp on no nii tuhi ja koogikapp ka aga nae ikka leiab, natuke nipet napet, millest potirooga ja rullbiskviiti teha:)
Kokkuhoid ka loeb... ma naen kuidas molemas peres, kus tootan, korraliku toitu minema loobitakse siis nuuskan vaid varkselt nina ja vaatan mujale. Mis kriisist me siin raagime?

no nii nuud sai kull, lahen pooran nuud lihal ahjust teise kulje ja hakkin rosmariini peale


anin ka kaks ilti kaasa. Siit kodutoo, milline neist on Prantsusmaa pulmaroaks olev part ja milline Louna Eesti sugavustes leiduva kula taverna praad?

Sunday, January 25, 2009

Naer


Ma olen positiivne inimene, leina ja uritan alati koiges head ja opitavat leida... Naeratasin juba Eestis palju ja nuud olles siin, vooral maal, kus koik inimesed naeratus suul koguaeg kaivad..on mu naeratus veel suurem. JOul 2007, kui kodus olin ja emaga Tartus Lounakeskust kulastasin, et joulukingitusi osta siis naeratasin mornitele muuatele ja kaitusin nii onnelikuna, ehk oli see ka selleparast, et olin kodus, Eestis, oma emaga shoppinguid tegemas... Muujad naeratasid isegi ebalevalt vastu ning infoleti tootaja oli nous isegi me rasked kotid hoiule votma:) Ema uks hetk utles, et ara naerata ja tana nii palju, ehmatad inimesed ara! Sa vahi!!!Aga ma naeratasin toega ju sudames, ma olin toega onnelik, ma ei naeratanud viisakuse parast voi, et muujate ellu onne tuua. Nii paljud utlevad, et Eesti inimesed on mornid ja tosised. Ei ole midagi... ma arvan, et nad on mingil hetkel isegi siiramad, kui emotsionaalsed inimesed vahemere maades voi onnelikes heaoluriikides Rootsis, Norras...Siin naeratatakse kull rohkem aga mul on ka tunne, et see on lihtsalt viisakuse ja mingis mottes ka harjumuse kusimus..Kusitakse ju viisakusestki suure naeratusega, et kuidas laheb ja ootamata vastust pooratakse ara ja nagu ongi hops tosine jalle..ega mis ma ikka utlen, nad ju naeratsid mulle ja kusisid kuidas laheb.. see, mis edasi on minu enda emotsioonide kusimus. Vahest see nii vasitab.. sest mina ei saa sellist voltsnaeratust teha.. mina naeratan ju edasi aga kellele siis nuud, lihtsalt enda ette. Minu emotsioon kestab edasi ju see ei loppenud "Hasti " utlemisega.. Ma tean, et kui mulle Eestlane vastu naeratab, ma tean, et ta on toeliselt roomus, muidu poleks ta vaevaks votnud uldse suunurki ules kergitada.. ja inimesed, kes kusivad, kuidas mul laheb, on toega huvitatud kuidas mul laheb