Konsulaarpaevadel Lyonis

7-9 juunini toimusid Lyonis Konsulaarpaevad. Meil on Lyonis superkonsul Serge ning eesti telk oli teiste 60 maa seas ilusasti esindatud. Reede ohtul sai telgialasse, mis asus Place Bellecour'il sisse vaid kutsetega. Konsul saatis meile neid suisa kaks ning juhuu. Elsale panin ilusasti rahvariided selga, neid on voimalus ju nii harva kanda ning laksime rongiga Lyoni. Elsa oli nii uhke, hoivas kohe rongis oma tooli ning laulis, "Elsa tsuhh tsuhh tsuhh."Telgialale saime ilusti sisse. Sissekaik oli muidugi ummistunud suure karja ulikondades meeste poolt aga surusime end labi. Onneks edaspidi oli juba vahem rahvast ning Eesti telgi leidsime kiiresti ules. Konsul oli juba oma abikaasa ning tutrega seal. Kuna sel aastal oli konsul ka just Eestist tooreisilt tulnud siis polnud tal aega estlasi telgi tegemistesse kaasata ning vottis koik enda olule. Nii palju haid shokolaadikomme oli laual aga kuna ilm oli nii kuum siis olid nad koik kahjuks oma pakendites sulanud.Elsale anti varvipliiatsid ning paberid katte ning mulle valati vett. Monus. Patrick tuli ka kohe. Krabas Elsa ja kulastas Soome ning Peruu telki. Teised Eesti tudrukud tulid ka varsti, kahel neist olid ka ponnid kaasas. Mathéo ja Elsa on paaripaevaste vahedega sundinud ning ka varem koos mangunud nii, et voorastamist suurt polnudki. Kui Eesti suursaadik Pariisis ka kohale joudis siis kraamiti valja suitsujuustu ja naksikalt Eesti lipu otsa torgatud suitsuvorst-kirsstomat. Konsul valas viina, vett ja Vana Tallinnat. Veel kahekordseks sabistamiseks laks, kui Lyoni linnapea telgist labi astus. meil paluti lastega telki jaada, et ikka ka paris Eestlasi jareltulijatega naha oleks ning tehti pilti ning kiirustavale linnapeale pakuti ka Vana Tallinnat. Kui sa oled aga kulastamas 60 erinetvat telki, kus igas uhes midagi pakutakse siis parakui ei ahmi ja endale alkoholi ja tikuvoileibu sisse. Kiitis vaid selle piisakese alkoshi kangust ning kappas oma seltskonnaga edasi. Meie suursaadik heitis siis kuue ult, lasi lipsusolme lodvemaks, istus telgi taha nurka ja nappis telefoni. Konsul seevastu tervitas koiki, oli triksis traksis ning vottis vastu teiste maade konsulite kulakutseid nende telki.
lahkudes nagime seda suurt luksautode paraadi turvavaravate ees, igasuhes autojuht sees igavlemas. Meie viisime konsulile Patuga omatehtud maasikamoosi.

vaba paev

Meie vaike joekene, kus ujumas kaime vottis tanu suurtele vihmadele hiiglamoodu. Elsa pobises enda ette, et ei nuta, ei karda. Patrick tegi paadi jaEelsa loopis koike vette, mis nappu juhtus. Jube tore oli.

Eesti Emade paev

Nii tore Eesti Emade paev oli. Patu sahmis hommikul voodis Elsuga ega ta siis veel ei teanud, et Eesti Emade paev on ja siis ma utlesin, et nii hea oleks, kui keegi Emade Paeva kohvi teeks ja... Patu utles, naerdes, et Emade paev on Prantsusmaal ju alles kahe nadala parast. Ma siis julgesin oelda, et tema sai kull nii Prantsuse kui ka Eesti Emade paeva.. Rapsis end kohe riidesse ja oue.. Kell oli kaheksa vist...Hetke parast laks all koogis suur kolin lahti, molesin juba, et ei tea, mis ta seal teeb... alla ta ei lubanud minna. Elsa istus mul sules ja kordas," ullatuhh, ullatuhh". Lopuks kui trepist alla ronisime siis patu oli peale pannud jargneva pala

http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=vBtb5S4pQBQ&feature=endscreen

ise tantsis ta selle saatel balleti ja krabitantsu segu ja tegi kummardusi sadasse kulge...niiii naljakas ja oud ilus oli. Laual olid macaroni koogikesed, kohv, kaks loteriipiletit ja mu lemmik ajakiri(mis mul tegelikult juba olemas oli aga Patule seda ei oelnud) Elsa tegi musi ja siis oli uks suur namm nammm

Elsa

 hapuoblikad maitsesid vaga, vaga hasti ja lopuks otsis ja leidis ta neid ise rohu seast.. eks ma hoidsin ikka silma ka peal, mida suhu topib

 nagu suisel aaal aprillis

kojuminek

Tudrukud, kes te ei ela Eestis, kellel on pere mujale loodud ning lapsed olemas, tulemas, kas te naete Eestit, kui kohta, kuhu ikkagi tahaksite uks hetk jalle tagasi minna? Pariselt. Et koju minna, et lastel parem kasvukeskkond oleks, et taas perekonnafotodel olla(Mailis, nuuks nuud:)), et , et, et...Mitte selleparast, et seal, kus te hetkel olete, halvem oleks.
Patrick utles paar nadalat tagasi, mis oleks, kui laheks Eestisse elama, noh siis kui Elsa kooliealiseks saab...ja et ta ei saa ju arvata, et ma terve elu Prantsusmaal elada tahaksin.Mul hakkas pea ringi kaima.. Nii lihtne see olekski voi? Loogiline, et sinna oleks veel 5 aastat aega. Aeg selleks, et meie kodulaen siin selle aja jooksul maksta, et Patrick endale peas selgeks teeks, kuidas ta oma tood Eestis jatkata saaks(inseneride palgad on ju poole vaiksemad Eestis) Mida ta teha tahaks. Siis veel keeleope, paberimajandus, mottega harjumine... mina ju tean, mis tahendab elada vooral maal, loobuda paljustki, adapteeruda.. see ei olnud ja ei ole ju absoluutselt midagi lihtsat ning kergekaelist. Patrickule tuleb teha uks kooralik saasetorje, muidu on ta esimese lennuga tagasi ja aidaa. See koik on veel tulevikumuusika... hetkel uks mote, tosine mote. Minu suda ausalt laks kohe suuremaks:) Oudsalt palju on vaja moelda, kuidas koike oleks vaja teha ning otsused pole lihtsad. Kas olla romantiline ning uskuda pimesi, koik laheb hasti...raha pole tahtis, mees harjub, lapsed harjuvad, leiame  void leiva peale maarida ja aitab kull. Koik saavad hakkama meie ka. Mu pere on ju seal ja nii armastavad meid ning ootavad, kunas tuleme.

Elsa siin ja seal

Tulemas on oktoobrilaps

Saingi nae otsa peale. Kohuli hakkab varsti raske magada olla aga kuni veel saan niikaua lasen oma tagumendil laega tott vahtida.
Teine rasedus pole uldse nii romantiline, kui esimene. Enam ei motlegi roomuga, et nae uihhh, kus ajab oksele, nii lahe, lapse parast ning iiveldad kohe monuga. Elsa mul siin midagi rahulikult neid esimest kolme kuud veeta ei lasknud.. Puder on vaja keeta, laps tahab ratta pagasi peal oma toolis minuga kolme tunniseid tiire teha ja sel ajal, kui ta tudib, on majapidamine ule pea kasvanud ning tuleb veidi asju klaarida. Oudsalt tahaks koguaeg magada, kas voi porandale vaiba peale jaaksin viie mintsaga tudile, ausalt. Kaks last on ikka kaks last, see ajab ka hirmu peale. Koik need aegade sattimised kahe lapse soomiste, magamiste, jalutamiste umber... Siin saan ma loota vaid endale ja Patule, kui ta kodus on. Eestis oleks abistajaid kohe rohkem votta ning ma pelgaks ka vahem.  Elsa jaab meiega veel kuni 3 aastaseni koju, opib Eesti keelt ja kultuuri:)Ei, mis saab hakkama aga Elsa tâdid ja onud, te olete jole vaga meile alati oodatud...