mis toob uus aasta

Mis see uus aasta siis toob - remondi - värvipesu nii alumisel kui ka kolmandal korrusel, vana moobli muugi, uue ostu, beebi juuli paiku, hunnik sugulasi meie poole igal ajal:), minu Fieks olemisega seotud esimesed tulud ja maksud,  lastetoa sisustmise... jeemel...Tana kraapisin uleval toas vanalt parketilt ei tea mida maha-liimi, varvi ja tsemendijaake. Mingid suured olised laigud jaidki, ei suutnud maha saada.. ma motlesin, et kohe raagiks tosiselt nende ule-eelmiste omanikega, kes toas pool vanadest laudadest porandat ules votside, selle asemele suht nigelad, luhikesed puulatid panid, augud ja ebatasandused tsemendiga taitsid ja ei tea millega linoleumi poranda kulge kinnitas..Ei mingit putukatorjet ega  korralikku tegemist.. ehk seda ei tahetudki. Lino tommati ju peale. Vandusin kohe mehemoodi, kui uritasin pahtlilabida ja koige tugevama liivapaberiga midagi korda saata.Homme lahen elektrilise höôvliga vanemat poranda osa puhastama. Avastasime ka krohvi taga peidus olnud ilusad seinamaalingud. Noh mis maalingud aga  sein on varvitud kahes osas- ulemine on heledam roheline ning all osa on pruun ja  alumise pruuni osa pealt laheb veel uks pruun triip ule rohelise ala.  Tahaks kuidagi sailitada aga seinas on ka praod ja see on uks suur ettevotmine. Hetkel jatame selle koha avatuks ning ei puutu. Kui keegi meie kulalistest oskab head nou anda siis restaureerime kohe ara:)

lumi on muinasjutt hei hei

lumi lumi...helistasin juba oma oele, et kuidas ta Tartus lumest labi sai aga koik on ok.. teed lahti ja sips tööle. Noorem ode juba kartis, et kas ikka maalt Tartusse buss laheb.. isa vottis ka hommikul toole minnes auto asemel bussi. Tundub nagu eales pole nii palju lund olnud ja Vikerraadios kusitakse ja helisatakse, et kas olete veel elus, oh jumal tanatud on veel elus...nagu oleksime Siberis voi Alaskal lumevangis ning lahima asulani on sadu kilomeetreid. Loogimine, et kui oleksin ise tee peal ja lumi katuseni siis ehk nutaksin oma noorust ja elu taga aga Eesti on vaike ja appi totatakse kohe ning miski ei saa olla poordumatult halb. Ehk ainult pissile minek.

Ma taiega naersin, kui meil siin kohalikud ajalehed pasundasid lumekatastroofist Pariisis, kus sadas alla 25 aasta suurim lumekogus- 11 cm... mnjaaaa... ei kui suvekummid on aaastaringselt all ja ei olda harjunud lumes soitma siis on ja mökk. Meil sadas eelmine nadal ka alla oo jooksul 35 -40 cm vat see oli kull ilus aga koik oli kui valja surnud, keegi ei liikunud ja ukski auto ei olnud tanaval; Patrick uritas midagi oma autoga aga see oli puhtaks ajamata parklas sugava lume all. Tuli tagasi koju ja tegime rostmeeleibasid ja vaatasime lumeuudiseid. Siis tombasime suusapuksid ull ja laksime loodusesse.. Paaril autol nagin sokke jalas, need on riidest tehtud kotid, mis siis uhele voi kahele rattale umber tommatakse..Peale lounat aeti teed rohkem lahti ja ma puhastasin prugikuhvliga meie auto ka valja.. Patrick sai endale too poolt kaks talvekummi.. noh seegi parem kui ei midagi.

soudmine

Spordiklubi, kus kaks aastat kaisin, hakkas hinna poolest liiga krobedaks muutuma ning Patrick utles, et aga tule soudmisklubisse. Tema on soudmist teinud juba 12 aastat. NOh naguinii olen ma temaga koigil voistlustel kaasas ja klubi pidudel tassin kooke-aperatiive karpides kohale ja enamus inimesi tean sealt ka juba. Isiklikult arvasin varem, et ergomeeter on uks igavamaid jou -ja spordimasinaid maailmas. Korra olin juba ka klubi initsiatiivipaati(plastikust, ohku tais, uppumiskindel) roninud ning Rhone peal edasi -tagasi aerudega vett peksnud. Laupaeviti on tavaliselt minu vanusegrupil joel treeningud  kolme tunni jooksul. Loogiline, et sain plastikpaadi ka teine kord. Koik teised kadusid oma kahe ja neljakohaliste voistluspaatidega. Tehnika on paris keeruline- jalad sirgeks, kaed jarele siis tagasiminek,  kaed enne siis keha ja siis tagumik ja kuidas selga ja kohtu hoida ja .. jaahhh.. mine kuhveldasin end kohe joe keskele siis ei jookse kaldasse kogu aeg.. Treenerid olid kah kuskile kadunud ja tegin siis paadisillast mitte kaugel 200 meetriseid edasitagasi tritsusid. Soidan keset joge ja kuulen murinat selja taga, taiega nagu filmis.. suur kaubalaev 300 m kaugusel minust samal soidujoonel. Oh kus vottis kulmaks. Hea, et kunagi Otepaal, Veski baasis saî paadiga edasi tagasi traalitud ja midagi oli meelde jaanud, kuidas kahe aeruga kiiresti umber poorata ja paastsin end. Ei olnud mulle keegi maininud, et aerutajatel ja paatidel on Rhone ara jaotatud. Noh eks ma parast ka kiita sain, et ikkagi tubli ja tuleb tuleb ja.

Eelmine laupaev panid mind juba voistluspaati, kuigi protesteerisin. Ei olnud ma kunagi voistluspaadis olnud, uhtegi oma paadikaaslast ma ei tundnud ja motlesin, et saan uks habiplekk olema. Onneks oli kaks veel algajad nagu mina..Treener oli oma paastepaadiga meil korval ja mina sain nimeks 4. Vahepeal pidingi uksi soudma sest mul oli tehnika korrast ara.. Siis saingi kuulda, et neli nuud nii ja neli nuud naa.. soitsime 6 km piki joge ja  treener meiega. Mina olin paris motlik, et jessas juba oleme 6 km soitnud, tagasi peab ka minema ju.. Fuusiliselt ei olnudki midagi aga mul hakkas pissihada peale tulema, kuigi just enne sain vetsus ara kaidud.. Kus sa paadis kempsu lahed, kuhu? Motlesin, et vaatame kas vean loppu valja. Meie paadi suunategija(uks mees, kes on naoga soidusuunas ja keerab uhet lapatit vajalikus suunas ja karjub, " nuud koik koos, mis te magate, oleme uks tiim voi ei ole!!") Eks tema siis tegi meile looduseimetlemise ja teiste paatide jareleootamise pause ja minu pois oli juba ule aare voolamas. Pealegi takerdusid mu aerud pidevalt  pusa taskutesse ja pidin ta lopuks seljas ara votma(jarele jai vaid ohuke higisark ja tuul oi kus puhus ja kulmalt) kilomeeter enne loppu motlesin, et kas kasin koigil silmad ja korvad kinni panna ja soristan ule paadi aare voi soristan paadipohja voi huppan jokke.. ja kui hada koige kangem siis votab silme eest mustaks.. utlesin, et vabandage, ma ei tunne teid kull ja jube piinlik aga mul on vaja pissile minna, olime keset laia joge.. no mis neil ule jai, tombasid kapelt kalda aarde ja siis ma sumasin polve korguses vees kaldani.. oh kui kergelt ma tagasi paati jooksin.. muidugi koik kuni polvekorguseni oli nuud tilkuvas olekus.. EEEhhh, mis parata, parast sai meie paadi juht teistele raakida, et meil oli sanitaaronnetus: ja et varemgi on mehi ule paadi aare huppamas nahtud aga jah see rohkem naiste probleem on et pissile ja pissile) NOh igastahes sain juba teada, et mu tehnika on ule hootuste hea ja olen tugev naine ja neil uks voistlus juba tulemas ja kas ei tahaks.. ei ei eie ei.. lukkasin tagasi.. ma olen veel oudkoba ja ei taha teisi alt vedada.. nais, mis tulevik toob.

minu särav käsitöö karjäär

sohh alustasin oma businessiga.. sain augusti lopus teada, et uhes peres, kus lapsi vaatan, vanemad lahutavad ja seega pole enam voimalik mind nende juures hoida.. ehk oligi see hea sest  oligi vaja touget, et oma asja pean tegema hakkama. Ei joua enam teiste lapsi hoida. Patrick tegi mulle oma tooarvutisse paberimajanduse ja ma pean end fie-na ehk auto-entrepreneurina. Loon praegu oma tegevusvarki ja kuidas ja mida ja ..hommikupoolikuks on mul veel lapsehoidmistoo aga pealelouna on minu paralt. Loen tunde ja arvutan omatehtud asjade maksumust.. Patrickuga kaisime see nadalavahetus mulle omblusmasinat otsimas.. Vanaema labi telefoni utles et Brothers ja Waf.. on need parimad.. njah hinna on ka parimad.. patricku vanemad on koguaeg meelde tuletamas, et  nemad tahavad omblusmasina maksmises osalised olla ja nii edasi; Kuu peale. ma pole mingi proff ja nuud nad usuvad, et loon sellise omblusateljee pusti, et terve linn hakkab minu juures kaima.. tahan ise, sest kui miskit ei lahe nii kuis vaja siis ei ole vahemalt kellegi teise, kui enda ees suudane:)  Eks ma panen varsti ka blogipoe pusti, kui kaami natsa rohkem tekib. Loodan ka oma odede peale, et and kampa loovad.. nad on tegijamad.
Muide businessi nimekonkurss on kaimas.. ja parim saab auhinna

Ka paar motiveerivat ilupilti, mis teen, et siis pole tunne, et niisama jutustan:)

suve sunnipaevad

NOh tavaliselt sel paeval, kui mu sunnipaev oli, tuli just hein kokku panna ja kahku, sest vihmapilved juba liginesid ahvardavalt. Isa jooksis rehaga ringi ja oli tige, et pagan sunnipaev on kah oigele ajale jalle sattunud. Ei tea jah kas on ikka hea kui lastel on suvel sunnipaevad.. sobrad on laiali ja puhkusel ja hunnik suvetoid.. noh vahemalt vanasti( hein, rohimine, koplamine, muldamine, marjul kaimine, marjad, moosid, puude sissevedu...) Samas on maasikatordi jaoks maasikad votta, lapsed saavad valjas mangida ja ei pea inimesi troppi tuppa toppima.. Siis kui ma sundisin, algasid just Moskva Olumpiamangud. Mu isa ei saanud mulle ja emale haiglasse jarele tulla ning saadeti onu Mart. Too uhmas siis nii omal hellal hapul moel esimese korruse aknast palatisse sisse: "Kus see pärdik siis on?" Pärdik haudus suure kummuse sees kovasti kinnitopituna tekkide vahel. Siis ei pidavat laste luud koveraks kasvama, kui nad tihedalt mahitud on. NOh uhed haudevillid ma sealt sain ja koju kah. Eks ma arvan, oma ahvist onuga on mul siiamaani vaga eriline ja armas suhe.. ausalt. Ei oska ta hasti oleda, vaid utleb komplimente labi metsa ja oksteragastiku, nii, et kohale jouab.." Saite kah siis viimaks oma kondid kohale veetud" voi " seda lapsukest kull erilise aruga hetkel ristitud pole aga jalad on tugevad", voi " Mis te magate kanakari". Ise kallistab kovasti.
Uks sunnipaev onnitles isa mind jole hilja, olin teda juba motetes maha kandnud.. ta niitis valjas heina ning tuli nii 11 piku ohtul mind ules aratama, et kuule, ma kingitust sulle ei toonud aga seal soo aares on nii ilus punt lilli ja ma ei loiganud neid maha jatsin nad sulle sinna kasvama. 

Eks ma olin ka segast tuupi ja pealegi ka veel kolmas laps peres nii et oed riisusid kingitustena koore labipaistvate sukkpukste, kaelakeede ja algelise kosmeetika naol. Mulle sattus saagiks moosipurgis hamsterid ja trussikuid, juuksekumme ja kooliriideid.
 Sunnipaevad polnud mangudeta midagi...Minu sunnipaeva ajal sai mangida kulli, kummet pulka, luurekat ja trihvaad.Uks aasta tegin isegi kula mooda orienteerumise, koos moistatustega. Ise istusin meie maja katusel(nii nagin ara kus keegi on) ja karjusin, et ei ole seal, tulge tagasi ja oigeid vastuseid ka:) ilgelt lahe oli:)
Kuna hasti hilja laks pimedaks siis sai ka sunnipaevale hilja punkt peale panna. Saatsime naabritudrukuid kodu poole ja siis oi seda lokerdamist ja loputut laterdamist.. ja siis higisena hopp voodi . Jargmine paev oli jalle heinategu voi rohimine voi puude sisse tassimine. HUrraa

pIlt on ode Kiksi tehtud ja sellel on tema tehtud auhinnaline kook

Külaliseestlane

Pullerits on jalle uhe huvitava artikli ullitanud Kulaliseestlastest. Meelde jaid paar valjendit nagu "Sellegipoolest olid nad piisavalt kenad, et igaühel neist võiks olla lööki kümnete eesti meeste seas. Aga kõik nad seisid järjekorras itaalia mehega.", "Nädal hiljem kohtusin Hiiumaal tuttavaga, kes rääkis, kuidas ta lähisugulase tütar oli just abiellunud Ameerikas bulgaarlasega. Selle peale tuli mul iseeneslikult küsimus, et huvitav, kas Eestis ka veel keegi elab."

Kommentaarides utles "Tudeng":" Minu meelest peaks nn uus-väliseestlased avalikku häbiposti panema..(..)Eestis ei tule nad toime, ja jooksevad võõrsile raha teenima. Raha eest on nad valmis hülgama oma kodu, oma rahva, oma keele. See on jälk. Mingit haletsust ma selliste suhtes ilmutada ei taha.

Küllap saavad paljud neist nn uus-väliseestlastest ühel päeval aru, mis nad teinud on. Sisemised piinad, mõtted raisatud elust välismaal, kodustele võõraks muutumise kahtlus, oma rahva hülgamise süü - kõik see tuleb ühel hetkel laviinina."
  Toetajaid sellele kommentaarile oli 68 ja mittepooldajaid 43


Nii lihtne on artikkel kirjutada ja koik kellelegi  nakku paisata-" halvad olete, habi peaks olema.." Lihtne on teha arvestus, et jah laksid mehele too ja raha ja parema elu parast.. kerge, mis muud seal olla voib.. olin just paar nadalat tagasi Eestis ja ka Tallinnas toimunud tantsupeol"Pidu laheb kaima". SEal oli ka uks meeste ja poiste tants. Pisarad jooksid, nii uhke tunne oli, et sellised mehed Eestis on..Minu sopruskonnas on nii palju toredaid Eesti mehi.. meeldivaid, armastavaid, tookaid.. neil naistel on vedanud. AGA minul on ka vedanud, mul on mees kes on samuti meeldiv ja armastav, tookas. Jah nae prantslane aga.  Ma hindan tema puudeid teha mulle siin elu vahegi kergemaks ning et ma ei peaks koduseid taga igatsema..Ta opib  eesti keelt ja Eestis raakis enamuse aja Eesti keelt. Koik oma puhkused  soovib ta alati veeta Eestis. Ta kasutab ise meie koduse keelena juba palju Eesti keelt. AJaloo muuseumis joudis ta mu pere nii ara vasitada, kuna kais ja luges koikidelt  stendidelt uksipulki Eesti ajalugu ja kusis minult taienduseks juurdegi. T a soovib Eestisse tulla toole ja elama aga tood ju ei ole..ja ei naigi tulevat. Oma ulemusele on ta juba oelnud, et kui projekt Eestis voi sellel lahemal tuleb siis antaks talle esmajarjekorras teada... Pagan,  Pullerit nagi Itaalia- Eesti segaperesid kahe ja poole tunni jooksel ja tal on oigus oelda, et nii ongi.. Ehk on need mehed samasuguste soovidega kui Patrick, et nende lapsed teaksid nende ema keelt ning kust nad parit on ning ehk otsivad toodki sinnakanti...

ahh metsa..eks satuti jalle mul hellemaile kohale ja peaksin end tagasi hoidma, milleks sodida. Igaluhel on oma arvamus ning minul on oma.

30 ja koht korrast ara

Ma sain tana 30. Siis pidid ju naised just saavutama seda kupsust ja seksikust ja mida koike veel. Patricku ema esimene lause telefonis oli, et aga siis nuud peab hakkama kahku lapsi tegema, et hilja peale ei jaaks. Mis sa ikka kostad muud, kui et jah-jah ja me olemegi juba hakanud lapsesaamist treenima:) Koik soovitavad kahte last saada, et ule selle on juba hullumeelsus ja lohakus ja enda vasitamine.Ma tahaks kolme.
Kui nuud Eestis kaisin siis oli koik aeg ikka nii taidetud ja uksi paris olla ei saanudki, mida ma oleksin ka tegelikult soovinud olla. Koigil paevadel olid reisid ja pidustused ja sugulased ja ..eelviimasel ohtul kui sauna laksime siis patu utles, et kuule ma lahen natsa varem saunast ara-jalgpalli finaal on. Ja siis olin taiesti uksi. Uskumatu.. Leidsin jalle oma motted ules ja siis tulidki riburada, et kui jargmine kord Eestisse tulen on koik nii teistmoodi..ehk..pariselt.. kui ikkagi lapsed ilma sunnivad..Jooksin saunast valja ja jarve. Paike oli puude ja kuivati taga ning taevas oli sinakasroosa. Vesi oli soe ja end edasi tommata oli kerge. Iga hetk on ikka nii kuradima kordumatu. Oleks tahtnud, et see aeg jaaks ja oleks veel. Et ujun vanemate jarves, on soe ja mul pole veel  lapsi. Toonekurg lendas ule pea ja ma jooksin tagasi saunalavale.Ma olen oma eluga rahul ja ma armastan oma patut aga vahest tahaks aega nii maha tommata, et oleks see, mis on sudames sunniparane ja soe ja koigeulekaitsev nagu ema suli. Aeg kus ma ei peaks motlema, et ulehomme lahen jalle ja tagasi saan ehk alles aasta parast. Aeg, kus mul on hetked sopradega, keda pole sada aastat nainud..kus ma ei jookse ja ei higista ja ei motle, et aeg on jalle otsa saamas.
Ma sain tana 30. Mul on nii palju veel vaja oppida.. oma emalt, vanaemalt.. odelt.. sopradelt, kellel on pered ja lapsed ja kellel on ka ehk kord olnud samad motted, mis minulgi hetkel. Proosit ja ploomimahla klaas pohjani. Mul on koht pisut korrast ara ja segane:)