looduse ilus ja soudmise ilu ja elu ilu

Olen viimasel ajal lugenud mitme Eestist Prantsusmaale oppima tulnud blogisid..nii palju erinevaid lugusid aga palju on ka sama.. jalutused joe kaldal, burokraatiaga maadlemine , opingud ja tudengielu..Prantsuse elu ja ilu kaemine ja nautimine..Ma tunnen, et appikene aga mina ju elan siin..ja ma arvan, et pole veel uhtegi siinset loodust kirjeldavat voi veini juustu nautivat lugu kirjutanudki:)
Eelmisel laupaeval kaisime Patu isaga turul ja siis jalutasime Rhone aart mooda kuni soudeklubini. patul oli seal hommikune trenn ja me lootsime teda ka joel naha. Patu isa oli isegi binokli kaasa votnud..Me elame ikka nii ilusas kohas.Ma arvan, et ma ei oskaks kohta paremini kirjeldada, kui Patu, kes on siin sundinud ja kasvanud..siin on katkend tema kirjast mulle 23 jaanuaril 2006

"..Tournon Sur Rhone and Tain L'Hermitage are separated by the Rhone river, which runs from Switzerland to Mediterranean sea.It is wide and very powerful when it rains a lot or when the water from the snowmelt comes town from Alps.
Then above the river, two suspended bridges, one for the cars and the other one for walking people, join the two cities.
The bridge for walking people(called"Passerelle") is very beautyful, it's made of steel and wood, and there are a lot of red flowers on it. When you walk on, you can see the river below you and it's shaking when the wind is very strong. Then depending on you've got a good inspiration or you're high-afraid, you can feel that you are flying or that you are going to fall down the river.
On the Passerelle, you could stay for hours, talking and looking at the river and the two cities. Behind them, they have high hills, ver green(it's Rhone Valley). On the hills, you have a lot of grapewines, that produce some very good red wine.On Tain L'Hermitage side it s actually covered with grapewines and the names of the owners are written in huges black letters on the big white walls that you can see from kilometers away, It s very unique.
On Tournon side, you cn find as well the grapewines, fruits and forest.
Tournon has a beautyful catsle from the middle age and the rennaissance. It has been very well preserved inside and outside. It s dominating over the city. iT was build on a very big block of white stone.Its very high and proud building, the real center of the city, historically and geographically..
Next you have beautyful church and a part of the city that comes directly from the middle age, with narrow streets made of stones and a lot of shops.
On both cities you can walk along the river quietly and just enjoy the scenery, see the swans andthe blue from the river and the sky, the sun, the green from the hills, the black and white walls in the hills and the cities made of gray, white and orange..
People are nice and simple, tourists come with a lot of money and leave with a lot less....(;;)

Ilus... Patrickut me joe peal ei nainudki kohe, nad olid juba joele lainud, votsime siis auto ning kihutasime mooda joe kallast neid otsima.; joe aare on moned pisiteed, mis pole, ime ime veel asfaldiga kaetud ning nagime suurt ookulli ja isa faasanit keset teed.. suutsime talle laheneda kuni uhe meetri kaugusele ja ta ei liigutanudki.. nii ilus oli.. enamus lehti on veel rohelised ja uhte punast poosast nahes tahtis patu isa kohe peatuda, et mine, korja, kuule..ja siis nagime ka patut.. aga neil oli hoog sees ja nad kimasid tagasi baasi poole.. seal me ta ka vastu votsime.. oh kus minu rind paisus uhkusest.. ta on soudmist teinud 8 aastat ja suurtel voistlustel kainud ja isegi Toulousis ulikoolis soueklubi president olnud..Ta ise saras onnest ja uritas teha tosist ja keskendunud nagu naitamaks, kui hasti ta ikka souab aga siis ta juba itsitas pihku ja lehvitas mulle..ja kusis parast, et kas ta ka hasti aeru tombas..andsin talle kohe musi.. nii tore oli ta seal oma liibuvas lillas soudekostuumis..nagu higine ja lokid laubale kleepunud:) ja loodus oli ka ilus ja see paev ka ja koik muu seal sees:)

GEP versus GFP

Vaatasin eile ETV arhiivist No etendust" Garjatshije estonskije parni"...Mul polnud aimugi, kuidas ma tegelikult Eesti teatrit igatsen. Oed ja ema raagivad, kuidas litsuvad uhelt etenduselt teisele: Vanemuisesse, Linnateatrisse, Draamateatrisse, Ugalasse, NO-sse...Ega kui kaua aega pole nainud ja side on pisut katkenud siis ei oskagi kohe jubedalt igatseda...aga nuud nagin seda etendust ja vaatasin tana teist korda kohe veel.. sulg nii tilkus ja ei tahtnud kohe uhtegi repliiki korvust lasta.
Etendus jattis muidugi jalje..Olen ju minagi see, kes ei ole vist osanud hinnata Eesti mehe olemust ja hinge...Leidsin Prantsuse mehest seda, mida otsisin.Nuud olen vist kah maha kantud. AGA a ju jatsin oma nime alles ja ma nii tahaks, et minu lapsed raagiksid seda minu keelt ka ja oleksid minu meelt.Ma juba tean juba laste nimesidki:Terje, Helju... aga siin haaldatekse neid Terze, Helzu...ja mul suda kurbust tais..aga panen ikkagi..kull ara opivad.. minu nimega on ka sada sekeldust olnud.. ja hakkama on saadud. ega me ikka uks normaalne pere pole, oleme raskem ja huvitavam.. ja mitmerahvuslik.

Aga see on oige et kui naisel on neli last ja pole aega tooalast karjaari edendada siis on peavangutamist kull..et kuidas siis nii ja naisel lasub suur suutunne olgadel, et nae peetakse koduseks kohvijoojaks ja ajakirja lugejaks aga tegelikult pole aega isegi juukseid siluda, hommikusooki suua ja naine olla... lapsed on see, mis terve aja taidab. Soovitan soojalt lugeda jargnevat "Pere ja Kodu" artiklit "Uks paev proua imelisega" http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=22172

Mul on nii hea meel, et on veel naisi, kes on kui mina ja kes mind moistavad ja mu hala kuulavad, nou annavad ja positiivsed on. Pere on, kodu on, too on, tervis on..kull ka lapsed tulevad.. koik on ju hasti ja meil on nii palju haid inimesi umber. Mis saaks valesti minna?

hommikusoogid ja ooted

Peredes, kus tootan, on vaikelaste tavalisim hommikusook pudel magusat kakaod. Pudel on ka veel kuni viie-kuue aastastel. See ongi koik ja lasteaeda, kooli... Varem arvasin, et mis jama on? Lapsed ei saa ju paeva alguseks vajalikku energiat niimoodi katte, hambad rikub ka nii ara. Siis kuulsin, et iga vanemal on kord kahe nadala jooksul kohustus viia algkooli oma lapse ruhmale hommikusoogi ja lounavaheline oode. Nagin uhte sellist, pakk ulimagusaid shokolaadi, riisi ja mee krobinaid ja piim.Jeemel. Eks jah reklaamid siin pasunadavad kogu aeg kui palju vitamiine ja rauda ja susivesinikke neil on ja kui palju laps neist energiat saab, kuid nad on küll hästi kiudainerikkad, aga ka magusad ning küllalt rasvarikkad, vitamiine ega mineraalaineid need ei anna. Peale selle koik need suhkrustatud piimad, shokolaadikihiga ulimagusad kupsised, Kinderi produktid- reklaamid raagivad ainult sellest kui kasulikud nad laste tervisele on ja vanemad ostke ostke..Mul hakkavad hambad valutama

Kui Prantsusmaale elama tulin siis eks ikka prantslaste hommikusoogi harjumused mind pisut kohutasid. Isegi taiskasvanu laual troonivad magusad kupsised, nutella, vahvlid, koogikesed, krobinad.. joogiks magus tee, piimakohv voi kakao.Mul sisikond niii igatses juustuvoileiva ja pudru jarele. Olin vabatahtlikuna ainuke, kes sai endale oranisatsiooni toiduraha eest endale poest natuke eriparasemat ja kallimat muretseda. Naiteks kaerahelbeid, mis siin on suhteliselt ebatavaline ja poes kallim kui krobinad. Patu sobrad on mulle oelnud, et nad ei kujutaks ettegi hommikul midagi soolast ja rasket suua. Niimoodi meil pole ju lounaks koht tuhi? Jeemel, ometi kulutab inimorganim koige kiiremini just hommikusoogi ning tavaliselt lounaajaks oleks uut kohutait vaja. Ehk on see ka lihtsalt soltuv sellest, kust tuleme ja elame. Kui Eestis ikka putru ja leiba ei soo siis kuku enne lounat pikali, energiat on ju vaja. Kulmas kulutab keha seda ka ju rohkem. Siin voib jah uhe nutellasaia ja kohvi peal ehk lounani vastu pidada. MIna mitte. Patu on minu soomisharjumusi hakanud tasapisi ule votma. Soob ka mune ja juustuleibu hommikuks ja putru.. viimast ehk vahem, kuna ta lihtsalt pole harjunud. SElles oleme kindlad, et meie lapsed harjuvad siiski maast madalast hommikuputrudega,jogurtit voi leiba korvale ja mahla.

Kuigi vahest mind vaevab akki ma ei tohiks nii.. see on ikkagi Prantsusmaa ja meie lapsed on ju ka poolenisti Prantslased ja kooli ma ju taisteraleiba ja kaerahelbe putru kaasa ei pane.. Akki surun liiga Eestit ja seega ka oma mina peale? LAhen napsan nuud kulmakapist selle magusajutu paele uhe sproti.Mmmmmmm:)

uks saade Maarika Vaarikust

.. ja toonitan veelkord, nende hiidlaste pealt ma olen oppinud seda... elus on.. tuleb ikka vahet teha, mis on ikka toeliselt rank ja muret tekitav ja mitte igast asjast minna toesti poordesse ja hulluks. Ikka vaatleja rollis rohkem olla, siis on ta palju kergem ka ja palju huvitavam. Saad rohkem naha ja... Suudaks ainult nii.. et neid hetki tabada ikka rohkem, mis vaart on..(..) Kus on see rong , millest kogu aeg maha jaetakse ja millises vagunis peaks soitma selles rongis.....(..) Minu meelest seda rongi pole ( Maarika Vaarik, Sipelgarada)

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=95208

roheline kaltsukamutt

Hmm, kui popp tegelikult on oelda koigile, et linad, mis sul voodis on, parinevad uhest hotellist, mis suleti ja olid antud puhastusse ja siis punase risti poodi(Ostsin nad kahe euro eest).Enamuse riietest leiavad samuti tee sealt minu riidekappi. Voi et porandat katavad 5 eurosed kaltsuvaibad. Voi et eelmise Joulu ajal ma mitte ei ostnud meile kuusepuu, vaid perekond, kelle juures tootan ja kes lounasse puhkama laks, andsid mulle enda nadala aega tagasi ostetu ning elutuba kaunistanud. Voi et korvdiivani arvuti taga leidsime valjast prugikastide korvalt nagu ka puunikerdustega, oud mugava diivani, mis uue pehmema sisu ja kattega kamina eest troonib. Taaskasutus on niivord normaalne ja vajalik tegevus, kuid tundub, et mitte alati ei leia ta vaarivat moistmist. Patrick on taiesti taaskasutuse poolt, kuid ta leiab, et akki ei peaks seda valjusti tunnistama, kuna siinkands peetakse seda mingil maaral vaesuse margiks.

Eile olid meil kulas sobrad, kes elavad Pariisis, meie-ealised. nad teenivad kumbki vaga hasti aga maksavad meist pea kolm korda suuremat renti ning ei julge unistadagi ostmaks endale oma kodu sest see on nii kallis.
Meie lahme jargmine nadal otsima oma uut kodu.. Oleme osanud korvale panna ning kokku hoida. Eks see on paljuski tanu sellele, et vana uuesti kasutame. Prantsusmaal pole see tavaliselt kombeks. Selle asemel, et vanakraami turult koige lihtsama peitsitud, kellegi poolt vaga kaua aega kasutatud ja ilusa taispuidust laua koos nelja tooliga osta(40 eurot) ostetakse kuskilt sandist mooblipoest sama hinna superhingetud vineeri kakid. Kaltsuvaipu pole ma kellelgi kodus nainud. Eks ka vist selleparast, et siin on kombeks saabastega toas kaia. Voi kui ostetakse vaibad siis kallid Marokost voi suured ja kohevad, mitte uldse vaiba moodi ning millesse hea kirpe koguda on ja kulalistel saapaid puhkida:)

Tulen kull ikka huvitast kohast, kus mu pere ja sobrad tegelikult suurema osa oma asjadest kaltsust, vanaema poonilgult ja aidast leiab, umber teeb ja uhkusega kannab. Onneks on ka Patu on minu motteviisi, mis ma leian on loogiline ja oige, hakanud ule votma.. Laste mangu- ja oueriided voivad vabalt second handist tulla.

Voi mis ma nuud selle koigega oelda tahtsin. Ma ei pea varjama oma prantslastest soprade ees, et olen taaskasutaja, kuna leian, et see on oige. Kui keegi leiab, et see on vaesuse mark ning piinlik siis on see tema asi tunda ja jarelikult pole ta minust oigesti aru saanud. Minu maailm on roheline.

leopard otsib onni

Oleme siis nii kaugele Patuga joudnud, et hakkame oma pesa peale motlema. Jargmiseks kaheks andalaks on meil pankadega viis kohtumist maaratud. Koik utlevad, et hetkel on parim aeg endale kinnisvara osta, hinnad on madalad ning ehk nakkab.
Mina tahan, utleme siis, et soovin, rootsipunast puumaja viilkatusega. Njaa aga Prantsusmaal sellist ehitus ja ka varvistiili pole.. koik majad on kivist ja kreemika voi halli krohviga ja ega kui olekski hunnik raha siis oleks suht raske luba saada, midagi sellist nagu tahaks. Uhtne stiil peab olema.Tournonis olen nainud ainult uhte puumaja viilkatusega. Selle maja aia aares oli silt, mis utles, kui tahate teada, kuidas maja ehitatud on, kusige ehitajatelt. Kullap neil oli palju imetlejaid hakanud kulas kaima ning maja ja aed oli uudishimutsejatest ulerahvastatud. Maja muide on naturaalset varvi, et teiste majade seast valja ei paistaks.
Vahel ohtuti longime Patuga mooda linna ringi ja vaatame, mis muugis on. Leidsime uhe paris huvitava suure ja metsiku aiaga... ja hind oli ka suur pea 300 000 eurot..maja pidavat juba hunnik aega tuhjana seisma.
Minu tingimus on et peab olema aiaga. Isegi, kui leiame korteri, uhistu umber peaks olema rohelust, muidu mina ei mangi..Ei ole nous kivide otsas elu aeg elama ja oma ounapuude jarele ohkama. Pagan rabame naguinii tood nagu sipelgad. Kull midagi leiame.

valjasuremisohus olev liik- truud mehed

pulmad on labi.. eile sai kuu aega tais.. nagu kaks kuud oleks olnud juba sellest mollust ja sabistamisest. Kaisime ohtul jalutamas ja muugil olevaid majasid kaemas.. majamuugi ajakirju haarasime ka igaltpoolt kaasa..hiljem soime desperate housewife vaatadest kingkebabi ja soime paar ampsu mu tehtud torti ja siis raakisime ja naersime kohe sudaooni.. nii hea.
Kohalikus Marie claire's ilus artikkel et miks korralikud, truud mehed oma naisi petma hakkavad.. viis meest raakisid..neist neli olid ka korvalt kropsud ara teinud..et ikka veri mollab ja teised ju ka nii teevad ja kui komandeeringus olla siis teised lobutsevad bombom goorlidega ringi aga tema peab uksi toas passima nii jama.. ma olin kohe suht rusutud. Andsin Patule ka lugeda.. ta kohe ei uskunud mind alguses, hiljem oli kohmetanud, et sa vahi siis. Eks ta arvas, et noh ega ajakiri siis truid mehi valja valinud, ikka seiklejaid, et nii on ponevam lugeda. Meessoos oli ta pettunud kull ja utles, et noh tema on onneks vanamoodne.
Patu arutas seda sama teemat siis ka kohe tool uhe vanema tookaaslasega, kes utles, et ta on oma naisega 30 aastat abielus olnud ja ta on ikka veel silmini armunud ja kinnitas patu versiooni, et kullap ajakiri lihtsalt tombas karbseid liimile.

Kunagi, vist ajakirjas "Anne", ilmus samuti kolumn uhelt meesajakirjanikult, et mis te siis arvate, kui inimene veedab kogu oma paeva tool, hulga rohkem tunde kui kodus siis peab kaks elu tekkima ja see on suisa igapaevane, et on koduromaan ja tooromaan..OOOUdne ah..Ime siis, et toega naistel foobiaid ei teki, kui nad nii ara hirmutatud ajakirjanduse poolt on, et uks truu mees on valjasuremisohus olevus ja kuratlikult veab, kui uhe neist endale koju koti peale saate

Oh kuu aega on ikkagi kirjas ja tehtud ja vaga hea on see abielu mu vanamoodsa Prantsuse kutiga

P;S selle koige eelnevaga ei tahtnud ma uldse naisi ulemaks tosta.. on ka meie seas neid va vallatuid.